Kui enamasti jõuavad sibullilled meile Hollandist, siis teadlase-paberitega aednik ja mitme aiandusraamatu autor Andi Normet kasvatab neid kodusel Põlvamaal Issako-Peetri talus enam kui hektari suurusel põllul, millest kevaditi on raske ahhetamata mööduda
Murtudsüdamed õitsesid juba vanaemade aedades ega tohiks puududa ka meie omadest.
Nime on taim saanud kevadel varakult ilmuvate elegantsete ja õrnade südamekujuliste õite tõttu.
Okaspuud on väga tänuväärsed taimed, sest pakuvad silmarõõmu aasta läbi. Hariliku kuuse kõrval on aedadesse hakatud rohkem istutama ka hõbekuuske, mägimändi, sabiina kadakat, nulgu ja Serbia kuuske.
Harva piirduvad närilised veel võrdlemisi viisaka seina sees krabistamisega. Üldiselt suudavad nad korda saata keskmise suurusega kaose – olgu selleks siis toiduainete rikkumine, mööbli ja seinte närimine või juhtmete läbi hammustamine.
Mulle on Kodukiri stressi maandamise vahend nagu saungi. Väga südantsoojendav oli vaadata välismaa aiamaja – nii palju soojust ja värve, meenus „Bullerby lapsed“.
See kevad tuli teisiti. Minu tütar avastas enda jaoks aianduse. Potipõllunduse rõdul.
Järjest rohkem kerkib meie aedadesse välikööke, mis võimaldavad nautida Eestimaa lühikest suve vabas õhus ja kapitaalsema ehitise korral veeta seal aega ka kesktalvel.
Eeri Kuusik on pikaaegse kogemusega väliköögikasutaja.