Wicca restorani peakokk Angelica Udeküll: „Paha tujuga pole mõtet restorani minna, sest siis on nagunii kõik halvasti – toit ei maitse, jook on kehv ja teenindus ei sobi.“

Laura Liinat

17.10.2021

Elus õnnelik: Angelica töö pakub talle palju emotsioone – paneb nii naerma kui aeg-ajalt ka nutma ning näitab, kuhu edasi pürgida. Väga oluline on ka vahetu tagasiside. «Hea on teada, et teised hindavad seda, mida olen teinud. Kokkuvõttes teen kirglikult ju kõigest oma tööd.» | Stanislav Moškov

Hoolimata pikalt kestnud eriolukorrast, mis jättis Laulasmaa Wicca restorani inimtühjaks, on Angelical rõõmus olek, mis paljudele tuttav teleekraanilt. Kogu aeg ta selline siiski pole. „Mu kolleegid teavad, et kui närin porgandit, tasub minust eemale hoida,“ ütleb naine eneseteadliku muigega.

Kuigi Angelica Udekülli (51) praegune argipäev on mõnevõrra teistsugune, kui see oli poolteist-kaks aastat tagasi, ei tähenda see, et kui restoraniuksed olid kinni, oleks ta iga päev nutnud. «Igast kriisist tuleb osata kasu lõigata!» on peakokana töötav naine optimistlikult resoluutne. Nii kasutaski ta aega enesetäiendamiseks ja korrastustöödeks. Angelica ei tee saladust, et puhastus toimus sel ajal ka tööseltskonnas: «Osa leidsid, et nad ei taha olla meiega koos nii heas kui ka halvas. On neidki, kes on laulatatud Laulasmaaga.»