VASTLAD | Vahvad vastlad meil ja mujal: liulaskmine, patune karneval ja pannkoogijooks

Kristi Rebane

01.03.2022

Põhjamaades valmistatakse vahukooretäidisega vastlakukleid. | Aldo Luud

Lihavõtetega lõppev vastlaaeg tähistab suure paastu algust ja rammusad vastlaroad pidid aitama pikaks paastuajaks valmistuda. Slaavi kultuurides on vastlate nimi мaсленица tulnudki just sõnast масло ehk või, vihjates rasvasele toidule.

Varakevadisel ajal on Euroopa aladel elavate inimeste, sealhulgas eestlase toidulaud alati olnud keskmisest kesisem. Nii kaua, kuni loodus puhkas, elati peamiselt eelmisel aastal kogutud saadustest. Seega ei muutnud kristluse juurutatud paast inimeste toitumisharjumustes just palju – talve teisest poolest kuni kevadeni söödi niikuinii vähem loomseid saadusi. Inimesed võtsid kristliku paastu traditsiooni kergelt omaks, kuid mida geograafiliselt kaugemal kirikust, seda rohkem põimiti see läbi omaenda paganlike uskumustega. Nii mõõdeti näiteks vastlaliu pikkusega linaõnne, lõigati juukseid, et need kasvaks, ja ennustati seakontidelt tulevikku.