Vannitoa remont: kasulikud nõuanded ehituskaugele inimesele

Aleksandra Tšufarina
10.09.2021
pexels.com

Vannitoa remont on mahukas ja kallis. Enamasti kulub pool selle eelarvest materjalile ja teine tööle – nii tekib kiusatus võimalikult palju ise ära teha. Nõu annab K-rauta sisekujundaja Aleksandra Tšufarina.

Kuna vannituba remonditakse tavaliselt järgmiseks kümneks aastaks, ei ole see kõige soodsamate valikute koht. Kui jätta tegemata asjakohane hüdroisolatsioon, planeerimata vee mõistlik äravool või töökindel ventilatsioon, võib kogu töö ja raha korstnasse kirjutada ja uuesti nullist alustada.

Miks nii kallis?
Võrreldes teiste eluruumidega on vannitoa remont ajamahukas ettevõtmine. Harva saab olemasolevast midagi säilitada, vaja on lammutada ja taas üles ehitada, kusjuures pea igaks töölõiguks on tarvis erioskusi – santehnik ei plaadi ja plaatija ei lahenda elektriküsimusi.
Amortiseerunud vannitoa remont võtab aega vähemalt poolteist, aga pigem kaks-kolm nädalat. Kuna vannituba on enamasti ka väike ja paljud töö­etapid üksteisest sõltuvad, ei saa seal kõike paralleelselt teha.
Enne remonti tuleb vaadata üle tehnilised võimalused ja piirangud, nii vee- kui kanalisatsiooniühendused, ventilatsioon ja elektrivarustus ning planeerimisel sellest lähtuda. Võimalusel võiks veetorud ümbertõstmata jätta (kuigi seda saab teha), aga näiteks ventilatsioonikanaleid kortermajas muuta ei saa. Kui senist planeeringut soovitakse muuta või näiteks vannituba teiste ruumide arvelt laiendada, tuleb kindlasti konsulteerida mõne asjatundjaga ning korrusmajas on selleks vaja ka ehitusluba ja ühistu nõusolekut.

Edasi lugemiseks

Sarnased artiklid