Kõige olulisem enne rõdupõllumajandusega alustamist on hinnata oma rõdu, eelkõige kui päikeseline seal on, ja enda pealehakkamist.
Mõtle nendele punktidele:
- Millises suunas rõdu on ja kui palju sinna valgust jagub? Kõige paremini sobib köögiviljade kasvatuseks valgusküllane lõunapoolne rõdu. Kui kogu rõdu ei paikne selliselt, tuleks köögiviljadele mõeldud istutuskastid sättida palkonil nurka, kuhu paistab päikest kõige rohkem ja pikemalt.
- Kui soe rõdul on? Temperatuurieelistuse suhtes jagunevad taimed kaheks: külmakindlad ja soojalembesed liigid. Seda tasub taimevalikul väga arvestada, ka hooajaliselt. Et terrassi või rõdu kasvuala paremini ära kasutada, alusta istutamist külmakindlatest kultuuridest.
Kuna Eesti ilmad on muutlikud ja öökülm võib tulla ootamatult, tasub taimesõbral varuda koju katteloor – sellega saad vajadusel aegsasti oma taimi külma eest kaitsta. Katteloor on ka hea putukakaitse, sest kangaga kaetud kapsaid ja kaalikaid ei saa maakirbud, lehetäid, liblikad ega kärbsed kahjustada. - Kui tihti oled valmis taimi kastma? Kuna rõdul või terrassil kasvavad taimed reeglina pottides või konteinerites, tuleb neid kindlasti kasta tihemini kui avamaataimi. Veevajadus on eriti suur põua ajal, mil isegi suuremates konteinerites sirguvaid taimi tuleb kasta iga päev, mõnel päeval lausa mitu korda.
Nipp! Kastmist lihtsustab oluliselt kastmissüsteem. Algselt kulukana tunduv süsteem tasub ennast aga ära, sest taimed on kastetud, vett on kasutatud optimaalselt ja suvel võid rahuliku südamega ka puhkusele sõita, naabrit appi palumata.
Nipp! Kasvupinda võib lisada ka vermikuliiti või kastmisgeeli, mis aitavad niiskust säilitada. Looduslikku vermikuliiti võib soovi korral panna kuni 1/3 poti mahust. Nii on pinnas õhulisem ja mahutab rohkem vett, samas ei ole taimed liigniiskes keskkonnas.
Edasi lugemiseks
Esimene kuu 0.99€, edaspidi 2.99€ kuus