Kodusid portreteerides tahaks kangesti anda edasi seda tunnet, mis kohapeal kogetud. Aga kuidas kirjeldada perenaise mahedat ja rahustavat häält, mis sind ennastki tooni tasandama paneb, vihmaeelset tuule sasimist viljapõllul, vaikselt avanevate pojengide lõhna või sireliõitega kaunistatud koogi maitset, nii et see lugejate kõrvus, juustes ja keelelgi ellu ärkaks?! On see maaeluidüll, millest ei puudu ilu ega raskused, või saarel elamise võlu ja vanade hoonete hõng, kuid just sellise tundega me Mutsi talus üürikest aega veedame!