„Põder ja silikaattellistest majad,“ teatas veendunult suurima Eestimaa elamuse kohta USA päikeserannikul elav kirjandusõppejõud. Olin pisut pettunudki, sest olime palju ringi tiirutanud. Ja põtra nägi ta tegelikult maakonnamuuseumis topisena.
Aga silikaattellistest kortermajad ei andnud talle rahu – küll ta niheles autos ja püüdis neid fantaasias värvida. Tänavune üks väheseid uusi siseturismi külastusobjekte ongi kolhoosiaegne tüüpmaja nr 61, mis avati vabaõhumuuseumis. Võrdselt põnev on näha selle algaastate korterit ajast, mil iga mööblitükk oli väärtus. Ja nüüdse silma järgi mugavaks muudetut – avatud eluruumi ja kaminaga korterit, kus maja kunagist olemust ei tunne äragi.
Edasi lugemiseks
Esimene kuu 0.99€, edaspidi 2.99€ kuus
