Inimeste õnne ja heaolu määrab enim keskkond, kus viibime suurema osa oma ärkveloleku ajast. See aeg möödub aga valdavalt tööl või koolis. Seega, tööl ja töökeskkonnal on meile õnne seisukohalt suur kaal.
Töö käsitlus aga on ajaloo vältel muutunud, ulatudes kunagisest mammuti tapmisest kuni orjanduseni välja. Ka sõna „töö“ tuleb eesti keelde sõnast „orjaöö“ ja mitte pelgalt eesti keeles. Vene keeles on sõna „работа“ samuti orjandusele viitav, prantsuse keeles tähistab sõna „travail“ ühtaegu aurumasinat ja kannatusi, mida töötajad seal orjates kogesid. James Suzman kirjutab raamatus „Work: A History of How We Spend Our Time“, kuidas töö paradigma on kinnistunud ka religiooniloo kaudu, sest Jumal lõi maailma seitsme päevaga, millest kuus ta töötas usinalt ja ainult ühel tõmbas hinge. Loogilise jätkuna on kannatamine ja raskus midagi inimlikku ning paratamatut, millele järgneb tasu. Siit ka sellised vanasõnad nagu „Enne töö, siis lõbu“ või „Tänasida toimetusi ära viska homse varna“.
Edasi lugemiseks
Esimene kuu 0.99€, edaspidi 2.99€ kuus