Nunnu vetikapall marimo: järvepalli on leitud kasvamas mõnel pool Eestiski

Ingrid Sembach-Hõbemägi

07.03.2022

Priit Grepp

Viimasel paaril aastal on trendikaks saanud nunnude ümmarguste vetikate ehk marimo ehk järvepalli (Aegagropila linnaei) kasvatamine. Olemuselt on ta rohevetikas, keda kasutatakse nii akvaristikas kui ka lihtsalt kodus toataime või roheelemendina.

Hea lapsel mitu nime – inglise keeles marimo, saksa keeles Echter Seeball. Unikaalse ümara kuju on andnud talle veevool ja lainetus, mis rullib sõredal liivasel põhjal heljuvad vetikamassid kokku äratuntava kujuga pallikeseks, ent sama vetikat kohtab järvedes ka kokkurullumata laamadena.

Marimo vetikad kasvavad väga aeglaselt – aastaga lisandub läbimõõdule umbes pool sentimeetrit. See on ka põhjuseks, miks müügil on enamasti paarisentimeetrise diameetriga pallikesed, ent välismaa veebipoodidest leiab isegi 30-sentimeetriseid hiiglasi. Selliste mõõtudeni jõudmiseks kulub jaapanlaste andmetel mitusada aastat, kuigi tänapäeval n-ö laboritingimustes tehtud katsed viitavad sellele, et 10-sentimeetrise läbimõõdu saavutab vetikapall sootuks kiiremini, umbes viie aastaga. Paljundada on neid ka lihtne – suurem pall tuleb lõigata väiksemateks tükikesteks, millest igaühest omaette pallike vormub. Huvitav on fakt, et väiksemad pallikesed on seest täis ja tahked, suured aga õõnsad ja täidetud veega, looduses ka gaaside või hoopis mudaga.