Kodukiri on sedasorti kuukiri, mis on üheaegselt nii meelelahutus kui midagi enamat. Selle meelelahutuse poole ma loen muidugi alati meelsasti läbi. Aga selle – midagi enamat – jätan alati magustoiduks. Lugemiseks ja mõnulemiseks.
Seekordne teema – nõukaaegsed suvilad – puudutas meid kaasaga mõlemat, oleme ju nõukaaja lapsed ja kellegi sõbra või ootamatult haljale oksale jõudnud sugulase suvilasse sattumine on meite mällu salvestunud erilisena. Sest see polnud ju maavanaema juures talutöödel orjamise suvi, vaid puhkus selle kõige kirkamates värvides. Just nimelt kirgas. Vähemalt minu jaoks. Sest ses suvilas, kuhu ma linnasugulaste lastele seltsiks olin kutsutud, oli kõik uus ja eriliselt kirgas. Mäletan, et haises värske puidu ja värvi järele.
Edasi lugemiseks
Esimene kuu 0.99€, edaspidi 2.99€ kuus