Räimed, lihapraad, praesibul. Hapukapsad nagu Peeter Oja tegelaskujul Alev Strömil naabrimees Svenssoni lõhnameelt hullutamas…
Klaar karge ilm toob sportlikult kilomeetreid kõndijale taratagustest köökidest ninna õhtueinete kangemaid lõhnu. Hiljutine uuring näitas, et igapäevaselt teeb Eestis ise süüa 59% vastanutest. Kaks-kolm korda nädalas aga 27%. On seda vähe või palju? Ühelt poolt on kodukesksem aeg pakkunud võimalust rohkem ise kokata, teisalt tellitakse ehk tihedamini kulleritoitu või käiakse väljas söömas. Vahelduseks sarnaseks kippuvale käekirjale: justkui väike maitsereis. Tean ka mitmeid üksi elavaid inimesi, kes võtavad päeva suurema sooja eine väljas – nii on toitumine mitmekesisem ja nad näevad selles isegi kokkuhoidu. Kuigi just nn keskmiste kohtade kvaliteedi ja hinna suhe on koroonaperioodil kaotatut tagasi teha püüdes kõige rohkem kannatada saanud. Nii kehtib ka kodumaal rännates kuldreegel – astuge sisse sinna, kus juba rahvas ees.
Edasi lugemiseks
Esimene kuu 0.99€, edaspidi 2.99€ kuus
