Kaktus amplis? Aga miks mitte! Vaata, miks kodune rippaed toob koju värskust

Ingrid Sembach-Hõbemägi

29.10.2024

Kaktuste mitmekesises maailmas on väga palju liike, mille kasvukuju on langev või rippuv. | Priit Grepp

Iga toataimesõber on pidanud vist kordki elus kurvalt nentima, et rohkem taimi aknalauale ei mahu. Kui ruumi napib ja taimsed seltsilised on hõivanud ka aknaalused kohad, on õige aeg tuua oma koju vertikaalne rohemõõde. Paljud ripptaimed ronivad ka võreseinal või sambal.

Brasiilia tsissus, längmonstera. | Priit Grepp

Brasiilia tsissus

(Cissus striata syn Parthenocissus striata) Harilikku metsviinapuud oleme kohanud kõik, kuid tuppa sobib tema minimõõtu ja loomu poolest ohutum troopilist päritolu vend, keda mõnikord ka madala metsviinapuu nime all tuntakse. Perekonnale iseloomulikult pole ta hoolduse osas sugugi nõudlik. Armastab kuni 24-kraadist sooja ruumi, jahedat tuleks pigem vältida. Otsest ja kõrvetavat päikesevalgust ei salli, eelistab kasvada selle eest kaitstuna, ent siiski valges kohas (mõelgem džunglitingimustele). Kasvuperioodil kevadest sügiseni tuleks teda regulaarselt kasta, ent vahepeal peaks muld jõudma taheneda. Talvel kasta vähem. Kasvukiiruselt jääb küll harilikule metsviinapuule alla, kuid sirgub siiski umbes pooleteise meetri pikkuseks kauniks taimeks. Talvel väljaveninud võrsed võib kevadel rahumeeli tagasi lõigata. Tema nahkjad viietise jaotusega läikivad lehed ei värvu küll sügisel punaseks nagu õues kasvaval suguvennal, kuid on sellegipoolest erakordselt pilkupüüdvad. Lehed toodavad ka magusat läbipaistvat mesinestet, mis koguneb leheservadele, mistõttu inglise keeles kutsutakse taime suhkruviinapuuks. See magus ollus pole küll söödav, ent siiski täiesti kahjutu ning soovi korral võib selle lihtsalt maha pühkida või pesta.