Juuksurist näitleja Kaili Närep: „Kui vaja, olen nõudepesija või rassin metsas − elus tuleb hakkama saada!“

Laura Karro

07.11.2020

Kui panna kaalukausile, kas teater või kino, siis Kaili tunneb end enda sõnul paremini teatris, sest seal saab ennast lahti mängida. | Robin Roots

Raskustest üle saamiseks on Kaili saanud head õppetunnid teatrikoolist, mis siiani eredalt meeles. Sealsed markantsed õppejõud mõjusid toona küll karmilt, kuid praegu on kõike tore meenutada.

Elukool teatrikoolist

Pohmelliga tantsutunnis. «Ükskord pärast räiget pidu oli hommikul tantsutund praeguses Salme kultuurikeskuses. Tunni lõpus oli alati «Põdra maja» laulmine, samal ajal pidid käed-jalad kokku-lahku hüppama. Kõik olid näost rohelised ja kuidas siis õpetaja rahulikul ning malbel häälel ütles: «Kas teil oli eile mingi pidu? Te ikka öelge, võite muidu infarkti saada …» See oli sadistlik ärapanemine, aga kutsus korrale,» meenutab Kaili muigega näol.
Jõuga jalad kokku. Kord ei rahuldunud õpetaja sellega, et Kaili kursavennal ei läinud põlved kokku. Siis ta surus ise ja kõik nägid, kuidas sädemeid lendas.
Tunni alguseks kohv ja võileib õpetajale. «Ühel erialaõpetajal oli nõudmine, et tund algab täpselt kell 16, uks pannakse siis seest lukku ja laual peab selleks ajaks olema kohv ja võileib. Selle toomiskord oli meil kursakaaslastega omavahel ära jagatud. Tulime Kalamajast, jõudsime viis minutit enne tunni algust kohale. Ja siis tuli välja, et too päev oli olnud minu kord. Ma olin selle unustanud ... Küll ma siis jooksin! Mõtlesin, et ahah, täna on siis see kord, kui ma sisse ei saa. Poodi ei olnud ju ka maja kõrval. Aga täpselt kell 16 sisenesin klassi kohvi ja merevaigusaiaga. Mul oli tõesti selline tunne, et see ei ole võimalik. Hing oli kurgus!»