Enesejuhtimise kunst muutuste turbulentsis

Tiina Saar-Veelmaa

09.02.2026

Shutterstock

Viimase aasta jooksul olen kokku puutunud paljude organisatsioonidega, kus toimuvad suured muutused ja ümberkorraldused. Kui eesmärgiks on võetud ettevõte saneerida, toob see kaasa turbulentsi kõikidel tasanditel, nii et töötajatele võib tunduda, et neist ei olene midagi – nad on pelgalt read Exceli tabelis, keda võib tõsta ühest kohast teise või kustutada.

Just selliste protsesside käigus olen näinud töötajate suurt pettumust juhtide suunal kuni suurte kriiside, usaldamatuse ja lepitusvajaduseni välja. Samuti on juhid väljendanud pettumust, et töötajad ei soovi näha suurt pilti ning on paindumatud.

Suured muutused nõuavad vahel ka valusaid otsuseid: osakondade liitmist ja lahkulöömist, osade teenuste kaotamist ja personali vähendamist. Isegi kui otsused on majanduslikult põhjendatud, tunnevad inimesed, kes on andnud oma aega, energiat, teadmisi ja pühendumust tööandjale, sellistes olukordades end reedetuna. Ükskõik kui loogiliselt põhjendatud pole koondamisotsus, ei mõtle inimene, et koondatakse ametikoht ja tema tööd pole enam vaja, vaid et koondatakse teda kui inimest. Tema on see, kelle tulevik muutub ebakindlaks, tema on see, kes peab endale uue elatiseteenimise koha leidma. Töökaotus raputab enesehinnangut. Koondamine näeb küll CV-s parem välja kui töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel, kuid levib ka arusaam, et koondatakse kõigepealt nõrgemaid lülisid.