BLOGI | Vaimustusest ja vaimu mustusest ehk Kas suudame näha oma vaimset olukorda?

Margit Kuus

15.05.2021

Lumeroos (Helleborus x hybridus) | Horret Kuus

Hiljaaegu viis Eesti geenivaramu oma 200 000 geenidoonori hulgas läbi mastaapse vaimse tervise uuringu. Loo trükkimineku ajaks oli juba 50 000 inimest pool tundi oma elust andnud, et teadlased eesotsas Lili Milaniga saaksid teha järeldusi eestlase vaimuseisu kohta. Saab siis näha, kas see vaim on täis vaimustust või on ta must nagu lagi meie ajal ja meie toal.

Täitsin ka kohusetundlikult küsimustikku, nii hästi kui oskasin, nii hästi, kui üks inimene on üldse võimeline enesele tunnistama, mis seisus ta parasjagu on. Teised näevad ja märkavad seda seisu ju kõrvalt palju paremini. Kuna küsimusi lemmiklooma kaotusvalu kohta polnud, siis paistis seis päris kena – ei ärevust, ei unetust, ei suuri lapsepõlvetraumasid, nälga ega lähisuhtevägivalda. Ei ole isegi need uue aja ahistused tekitanud minus masendust ega õudu, sest samamoodi olime me kodukontoris toimetanud palju aastaid, enne kui see tungivalt soovituslikuks sai. Tegelikult olen ma personaalmeditsiinist, mille edendamiseks neid geeniuuringuid ju tehaksegi, väga vaimustuses ja usun, et kui mitte mul endal, siis mu lastel on sellest, et nende vanemate ja vanavanemate geenid on üksipulgi läbi uuritud, kindlasti kasu.