Ammu-ammu, kaks miljonit aastat tagasi, kõndis maakeral Homo erectus, kes mõistis meisterdada tilgakujulisi pihukirveid. Kuna paljudel neist kirvestest, mis leidudena muuseumidesse jõudnud, ei ole mitte ühtegi töö- või kulumisjälge, tekkis antropoloogidel õigustatud küsimus: kas nende algne otstarve oli ikka tööriistaks olemine või mõlkus kiviaja meistrite meeles midagi enamat? Järeldati siis, et pihukirved mängisid tähtsat rolli hoopis kosjasobitamise rituaalides – ehk et ammu enne, kui naisterahvale kalliskividega kosja minek popiks sai, pisteti meie esiemadele kiindumuse märgiks kivikirves pihku. See pidi tõestama, et kiviaja peigmees on parem ja tublim kui teised konkurendid – järelikult on ta võimeline peret toitma ja turvama, ta on osav, tal on kuldsed käed ja hea maitse.
Edasi lugemiseks
Esimene kuu 0.99€, edaspidi 2.99€ kuus
