Arhitektuuriloolane Triin Ojari: nõukaaegsed suvilad väärivad säilitamist

Piret Tali
19.06.2021
Aiamaja Viimsis kavandas peremees ise, 1968. | Triin Ojari

„Suvilaid ja aianduskooperatiive oli ENSV lõpuaastateks Eestis kokku üle 50 000, mis tähendab, et vähemalt veerandil peredel on selline suvitamiskogemus,“ ütleb arhitektuuriloolane Triin Ojari. Nüüd on 1970. aastate suvilad saanud hipsteritele samasuguseks kultusobjektiks nagu näiteks Tarbeklaasi toodang.

Rohkesti suvilakooperatiive on Eestis siiani säilinud suuremate linnade – Tallinna, Narva, Sillamäe, Tartu ja Pärnu ümbruses. ENSVs oli põhjarannik ühtlasi piiritsoon ning isegi valel ajal ujumaminek võis seal probleeme kaasa tuua. Purje- ja kalastushuvilised eelistasid seetõttu suvitada läänerannikul.

Omaette vaatamisväärsuseks on saanud kohalike slaavlaste daatša-kultuur. „Kui suvilarajoonid mujal Eestis ehitati valmis enam-vähem projektikohaselt, siis Ida-Virumaal üleliidulise alluvusega ettevõtete aianduskooperatiivides võeti reegleid üsna vabalt. See muudab näiteks Narva ümbruse suvilarajoonid tänasele pilgule üsna maaliliseks kohaks,” ütleb Ojari.

Edasi lugemiseks

Sarnased artiklid