Peagi algavas märtsikuus võiks aknalaua jagada kolmeks kasvutsooniks: kiiresti valmivad idandid, kohe potist taldrikule rändavad noored maitsetaimed ning ettekasvatatavad köögiviljad ja suvelilled.
Idandid
Idandeid kasvatatakse ilma mullata, sest suhu lähevad nii seeme kui idu. Pealegi süüakse saak nii ruttu ära, et taim ei peagi mullast toitu saama, idanemiseks piisab seemnes talletunud toitainetest.
Idandid sisaldavad mitmeid kasulikke aineid, millest just talve lõpul puudust tuntakse – vitamiinid, kiudained, ensüümid. Kui seeme imab end vett täis, toimuvad varuainetes olulised muutused. Näiteks C-vitamiini seemnes pole, kuid idandis juba on.
Idandamiseks sobivad nii meie kodumaiste taimede kui ka mitmete Aasia päritolu taimede seemned: põlduba ja aedhernes, lääts ja tatar, rukis ja nisu, päevalill ja kress-salat, adzuki-uba (Paseolus angularis), munguba, daikon ehk jaapani redis, kreeka ehk põld-lambalääts, brokoli ehk spargelkapsas.
Samas ei sobi idandamiseks mitte igasugused seemned: seeme ei tohi olla töödeldud taimekaitsevahendiga ega pärineda tugevalt väetatud taimelt. Seemne puhtuses võib kindel olla, kui tead täpselt selle päritolu (oma või naabrinaise aiast) või ostad spetsiaalselt idandamiseks mõeldud bioseemneid. Näiteks firma Suttons müüb sel kevadel mahe- ehk ökokasvatusest pärit seemneid. Firmal Sperli on aga eriti suur just idandamiseks mõeldud bioseemnete valik, millel kaasas ka idandamisnõu. Hakkama saab aga ilma spetsiaalse idandamisnõutagi, kasutades näiteks klaaspurki.
Edasi lugemiseks
Esimene kuu 0.99€, edaspidi 2.99€ kuus