
Praegu laiub enam kui kolmel hektaril üks Baltimaade liigirikkamaid kollektsioonaedu, kuid 20 aastat tagasi oli siin täiesti tavaline sirelihekiga ümbritsetud taluaed, kus lõhnas ebajasmiin, õitsesid pojengid, kukekannused ja lõhislehine päevakübar, peeti loomi ja kasvatati aiavilja. Kui aga Viivi meheema talu neile andis ja ise korterisse kolis, muutus kõik. Omajagu „süüd“ oli
Edasi lugemiseks
Esimene kuu 0.99€, edaspidi 2.99€ kuus
Tellimiseks sisesta uue või olemasoleva kasutaja e-mail ning parool