Aedade põnev ööelu

Johanna-Mai Vihalem, Toomas Roolaid, Kodukiri
12.12.2013
pg-7076 | Priit Grepp

Keskaegsetel kaartidel kirjutati tundmatule territooriumile HIC SVNT LEONES – siin on lõvid. Tõesti, pimeduse saabudes võib päeval nii kutsuvalt mõjunud armas aed paista võõras ja isegi hirmutav. Isegi soojadel augustiõhtutel, kui ilmad lubaksid aias istuda või võrkkiiges lamada, kipub elu tuppa taanduma, heal juhul verandale. Vaevu kumavate puude vahel ekselda pole kuigi põnev ega mugav, isegi kui jalgrada on valgustatud.Õnneks saab selle mure lahendada korraliku aiavalgustusega. Pole vaja isegi paksu rahakotti, ainult veidikest tahtmist ja mõne lihtsa valgustustõe mõistmist. Ning muidugi aeda. Mokko Maahotelli perenaise lahkel kutsel katsetasime nende taluhoovis eri valguslahendusi ja ideid.Valgus loob ruumiHead aeda kujundame kui ruumi. Sellist, kus ise sooviksime olla. See võib olla võrkkiik suurte puude varjus, grillinurk põõsaste vahel või murulapp päevitamiseks. Pimedas on need ruumid ühtäkki kadunud – ruum tuleb valgusega tagasi vallutada. Nii võtamegi küünlad ja task

Sarnased artiklid